Haljala Gümnaasium digiajastul

24. mai 2014

Fotod, mis iseloomustavad Haljala Gümnaasiumi

Haljala Gümnaasium on Virumaa vanim kool (327. a.)

Haljala Gümnaasiumi pere on kokkuhoidev ja üksteist toetav

Haljala Gümnaasium on uuendusmeelne ja tunneb huvi kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite vastu.

Kokkuvõte DokumendiPuust

Tänaseks on DokumentiPuu püsti seatud GoogleDrive (endine GoogleDocs). 

DokumendiPuus  on kooli dokumentatsiooniga seotud pea- ja alamkaustad. Dokumendid on loodud või üles laetud vastavatesse kaustadesse. Kaustade õigused ja kohustused on jagatud kooli personali ja õpetajatega. Õiguste jagamiseks kasutati tööalaseid e-maili aadresse (eesnimi.perenimi@haljala.ee - igale Haljala Gümnaasiumi töötajale on loodud tööalane e-maili aadress). Gmaili olemasolul ja õpetaja või personali töötaja nõusolekul/tahtmisel on jagatud DokumendiPuu Gmaili e-maili aadressiga. 

Toimunud on Haljala Gümnaasiumi personalile personaalne koolitus dokumentide üles- ja allalaadimiseks DokumendiPuusse. Enne dokumentide üleslaadimist on toimunud dokumentide korrastamine.

24. aprilliks plaanitud õpetajatele sisekoolitus lükkub edasi septembrikuusse. Loodud on uue õppeaasta (2014/2015) IKT alane koolitusplaan, mille üheks läbivaks teemaks on DokumendiPuu kasutamine ja täiendamine.

Ametlikult hakkab DokumendiPuu tööle 2014/2015 õppeaastast. Senimaani toimuvad ettevalmistused ja dokumentide loomised/üleslaadimised. :)

21. mai 2014

Esimesed sammud teostamiseni

Kõik ei olegi nii kerge ja kiiresti tehtav kui mõeldes ja planeerides. Teoorias on kõik samm-sammult läbi mõeldud ja planeeritud, isegi mustand paberile kritseldatud.

Aprillikuu keskpaiku saime pärast pikka koolipäeva kooli direktori kabinetis kokku ja alustasime DokumendiPuu esimesi samme liigutama. Tuleb tõdeda, et need esimesed on vast kõige raskemad - ühise aja leidmine jt.

Reaalselt on valmis DokumendiPuus kooli dokumentatsiooniga seotud pea- ja alamkaustad. Järgmise sammuna on kaustade ja õiguste jagamine personli ja õpetajatega.

Seoses jagamisega tuleb personaalset kooliperega suhelda, millist e-maili jagamiseks kasutab? Kas on olemas gmail, mida tööalaselt kasutada või tööalane e-maili aadress.

Järgmised kokkusaamised olid planeeritud aprillikuu lõppu, mil toimusid kaustade õiguste jagamised personaliga; dokumentide ülevaatamised ja vajadusel nende korrastamised. Nende üleslaadimised ja vajadusel uute alamkaustade juurde tegemine. Lisaks personaalne koolitus dokumentide üles- ja allalaadimiseks.

11. märts 2014

DokumendiPuu

Meil on 15 head ideed, valime välja ühe ja viime ellu - Raimo Ülavere

Missugune on hetkeseis?
Mida meeskonnana õppeprotssesis muuta?
Kuidas leida tee ja vahendid eesmärgi saavutamiseks?


SIHT:
EESMÄRGID:


  1. Teadlikkus - kas inimesed on teadlikud, et seda muutust on vaja teha
  2. Tahe - kas inimesed tahavad muuta!
  3. Teadmised - kui palju ta sellest asjast teab?
  4. Oskused - kas ta oskab seda teha? Kuidas seada teda olukorda, et ta oskab?
    Oskused tekivad tehes
  5. Toetus  - kas see on järjepidev?
    Toetus vajab kontrolli. Tuleb hoida käsi pulsil :) 
Kuidas inimene õpib?

  1. :) :S
  2. teeb/ei tee
  3. muutus tulemuses 
  4. muutus organisatsioonis



Eitus -> Vastupanu -> Veenmine -> Harjutamine -> Leppimine

Inimese arengule aitab kaasa 2 asja: tunnustus enda edus ja emotsionaalne toetus.

"Olla kaasaegne ja teha asju teistmoodi"

MOTIVATSIOONI TEOORIA

MIKS MA TÖÖL KÄIN?
I grupp inimesi arvavad - Töö aitab maksta arveid
II grupp inimesi arvavad - Töö on karjäär
III grupp inimesi arvavad - Töö on kutsumus



10. märts 2014

Koolitus "Õppeprotsessi juhtimine digiajastul" 10.- 11. märts 2014

Järgmine kokkusaamine 27. mail 2014 Tallinnas "Arendusprojekti juurutamine koolis"

1. Digiajastu ja kool 
"Kuidas juhtida kooli digiajastul?"
(Kristi Vinter, Tallinna Ülikool, Margus Pedaste, Tartu Ülikool)

Kolm märksõna:
      1. Eesmärk (digivahendite eesmärgistatud kasutamine)
      2. Usk
      3. Julgus
2. Koolimeeskonna professionaalne areng 
"Juht õpetaja professionaalse arengu toetajana"
(Kristi Vinter, Tallinna Ülikool / Margus Pedaste, Tartu Ülikool)


3. Süsteemselt süsteemsemaks
"Digiajastu õppija toetamine"
(Piret Luik, Tartu Ülikool / Varje Tipp, Pärnu KHK)
"Süsteemne areng "
(Varje Tipp, Pärnu KHK)

4. Digiajastu õppimiskultuur
(Meeri Sild, Tallinna Lilleküla Gümnaasium / Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasium)

Teemad:
      • Innovatsioon
      • Innovatsiooniküpsuse mudel
      • Näited ja lood õppimiskultuurist digiajastul
"Parim viis teada saada, kas oled asju tõeliselt mõistnud, on teisi õpetada"

"Õpetajad  tõestavad oma professionaalset arengut teistega jagades"

"Edukas õpetamine ja õppimine sõltub millestki ENAMAST kui tehnoloogia"

Linnar Viik "Innovatsioon, nagu ka juhtimine on tegusõna – uue idee elluviimine ei seisne unistamises ja ootamises, vaid tegutsemises. Minu jaoks on innovatsioon tegusõna."

Täitmiseks:
Jagatud lingid:
Ühisdokumendid GoogleDrive
Kalender Google Calendar
Ajaplaneerimine Doodle (juhend)
Veebipõhine lingikogu Getwapps (juhend)
Ajurünnak AnswerGarden
Ühiskirjutamise tahvel Padlet (juhend)
Tunni loomise keskkond TED-ED
Hääletamine Mentimeter Voting
Interaktiivsed testid Socrative, Kahoot
Õppevideod õpilastele KAE Kool ja Khan Academy

Veebikursused:
EVO: inglise keele õpetajad õpivad veebipõhiselt

Haridustehnoloogide/õpetajate veebiseminarid (Arhiiv)

Äppid liitreaalsus:

23. veebruar 2014

Mõistekaart

Haljala kooli innovatsioonilugu/edulugu

Kool on aastaid osa võtnud Tiigrihüppe SA erinevatest projektidest, mille abiga on kool saanud erinevad tehnoloogilisi vahendeid. Alates 2006. aastast on soetatud Tiigrihüppe SA erinevate projektidega arvutiklassi uus ja ühtne arvutipark ning robotid: LEGO MINDSTORMS NXT baaskomplektid, 2007. aastal 4D Embroidery tikkimismasin, CNC freespink ja õpetajate töövahenditeks sülearvutid, 2010. aastal Spark Pasco digitaalsed katsevahendid ja õpetajate sülearvutite pargi väljavahetus/uuendus. 2012. aastast on kasutusel teine uus arvutiklass ja kaks Mac arvutit. Hiljuti osales kool rahvusvahelises tahvelarvutite ACER/Tablet pilootprojektis. Vahendid anti kasutada neljale aineõpetajale, selgitamaks, kuidas tahvelarvuteid võiks kasutada õppetöös. 2013/14 õppeaastast on kasutusele võetud kuus iPad´i, mis on kasutusele antud esimese klassi õpilastele rakendamiseks õppetöösse. Aastate jooksul on paigutatud aineklassidesse statsionaarsed videoprojektorid.

Esimesed videoprojektorid said paigutatud algklassi klassiruumidesse. Õpetajatel oli vaja anda aega sisseelamiseks, et leida võimalusi, kuidas rakendada videoprojektoreid õppetöösse. Nüüdseks on videoprojektorid pea igas aines aktiivseks abimeheks. Järjest on paigutatud statsionaarseid videoprojektoreid põhikooli ja gümnaasiumi aineklassidesse.

Kõik need IKT vahendid on leidnud teatud mahus rakenduse õppeaine tundides ja huviringi tundides, eesmärgiga lihtsustada õpetamist ja muuta õppimine mõnevõrra mängulisemaks. Selleks ei pea olema kasutusel ainult tehnoloogilised vahendid, vaid ka erinevad programmi- ja veebikeskkonnad, mida rakendada õppimises, nt inglise keele sõnadetöödeks on Hajala Gümnaasiumi õpilaste abiga loodud Quizlet veebikeskkonnas sõnade tõlked, mis on komplekteeritud kodulehele  Sauropoli keskkonnas: http://hgenglish.sauropol.com.

Virtuaalse koostöö toimimiseks kasutatakse suhtlemiseks eelkõige e-kirja listi ja ka skype´i, dokumentide jagamiseks GoogleDrive´i, jooksvat infot on võimalik lugeda Haljala Gümnaasiumi kodulehelt ja Facebookist

Koolis toimib Nutilabori huviring: 3D modelleerimine Google SketchUp programmiga, kus osalevavd õpilased 2. - 7. klassini. NutiLabori eesmärgiks on anda huviringi lastele teadmisi ja praktilisi kogemusi 3D modelleerimist Google SketchUp programmiga. Vaata Maailma, Elioni, EMT ja Microsofti poolt 2012. aastal algatatud NutiLaborite projekti eesmärgiks on arendada noorte infotehnoloogia-alast huvitegevust Eestis.  

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi arendusjuht Veikko Kõrv on maininud, et igas koolitunnis võiks kasutada moodsat tehnoloogiat, kuid selleks oleks vaja õpetajatel rohkem eestvedamist, aega ja sobivaid tingimusi (Postimees, 2012).

Haljala kooli õpetajad on osalenud erinevatel IKT koolitustel, eelkõige Tiigrihüppe SA poolt korraldatud põhikursusel DigiTiiger ja erinevatel lisakursustel.  Kursustel saadud teadmiste ja oskuste kinnistamine tuleb läbi pideva praktilise tegevuse, mille jaoks aga õpetajatel väga aega ei jää ja saadud teadmised, oskused on lihtsad ununema. Haljala koolis on haridustehnoloog, kes toetab ja nõustab õpetajaid erinevate vahendite kasutusele võtmisega.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et Haljala Gümnaasium on uuendusmeelne ja tunneb huvi kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite vastu. Koolis on IKT populariseerimiseks ellu kutsutud arvutiõpetuse ringid ja lõiming arvutiõpetuse ning erinevate õppeainete vahel. Arendamisele kuulub e-õpe (Moodle keskkond gümnaasiumi õpilastele), töö multimeediumiga Mac arvutitega, esimese klassi õppetöösse iPad´de sidumine jne. 2014. aastast töötab koolimajas ka infojuht kuna tehnoloogiline (riistvaraline) areng on olnud väga mahuline.

2013. aasta veebruaris õnnestus Haljala Gümnaasiumi haridustehnoloogil osaleda Brüsselis iTec tulevikuklassi kavandamise koolitusel. Kooli ja koolis kasutatavate IKT-vahendite kohta tuli teha lühivideo. Alljärgnev video annab ülevaate kooli tehnoloogilistest vahenditest, mis on saadud erinevate projektide toel ning mida kasutatakse erinevates ainetundides ja huviringides.



Kasutatud materjalid:
Postimees. (26.02.2012). Õpetaja: innovaatilisust koolis peab ergutama juhtkond. Loetud aadressilt: http://www.postimees.ee/750788/opetaja-innovaatilisust-koolis-peab-ergutama-juhtkond