DokumendiPuu

Meil on 15 head ideed, valime välja ühe ja viime ellu - Raimo Ülavere

Missugune on hetkeseis?
Mida meeskonnana õppeprotssesis muuta?
Kuidas leida tee ja vahendid eesmärgi saavutamiseks?

SIHT:

EESMÄRGID:

Erinevad eesmärgid

ADKAR

1. Teadlikkus - kas inimesed on teadlikud, et seda muutust on vaja teha
2. Tahe - kas inimesed tahavad muuta!
3. Teadmised - kui palju ta sellest asjast teab?
4. Oskused - kas ta oskab seda teha? Kuidas seada teda olukorda, et ta oskab?
   Oskused tekivad tehes
5. Toetus  - kas see on järjepidev?
   Toetus vajab kontrolli. Tuleb hoida käsi pulsil :) 

Kuidas inimene õpib?

1. :) :S
2. teeb/ei tee
3. muutus tulemuses 
4. muutus organisatsioonis

Küsimused

Kübler-Ross´i leinaring

Eitus -> Vastupanu -> Veenmine -> Harjutamine -> Leppimine

Inimese arengule aitab kaasa 2 asja: tunnustus enda edus ja emotsionaalne toetus.

"Olla kaasaegne ja teha asju teistmoodi"

MOTIVATSIOONI TEOORIA

MIKS MA TÖÖL KÄIN?

I grupp inimesi arvavad - Töö aitab maksta arveid

II grupp inimesi arvavad - Töö on karjäär

III grupp inimesi arvavad - Töö on kutsumus

Koolitus "Õppeprotsessi juhtimine digiajastul" 10.- 11. märts 2014

Järgmine kokkusaamine 27. mail 2014 Tallinnas "Arendusprojekti juurutamine koolis"

http://www.digijuht.ee/

Koolituse materjalid

1. Digiajastu ja kool 

"Kuidas juhtida kooli digiajastul?"
(Kristi Vinter, Tallinna Ülikool, Margus Pedaste, Tartu Ülikool)

Kolm märksõna:

1. Eesmärk (digivahendite eesmärgistatud kasutamine)
2. Usk
3. Julgus

2. Koolimeeskonna professionaalne areng 

"Juht õpetaja professionaalse arengu toetajana"

(Kristi Vinter, Tallinna Ülikool / Margus Pedaste, Tartu Ülikool)

3. Süsteemselt süsteemsemaks

"Digiajastu õppija toetamine"

(Piret Luik, Tartu Ülikool / Varje Tipp, Pärnu KHK)

"Süsteemne areng "
(Varje Tipp, Pärnu KHK)

4. Digiajastu õppimiskultuur
(Meeri Sild, Tallinna Lilleküla Gümnaasium / Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasium)

Teemad:

• Innovatsioon
• Innovatsiooniküpsuse mudel
• Näited ja lood õppimiskultuurist digiajastul

http://www.youtube.com/watch?v=YgZGTZgjQUc

"Parim viis teada saada, kas oled asju tõeliselt mõistnud, on teisi õpetada"

"Õpetajad  tõestavad oma professionaalset arengut teistega jagades"

"Edukas õpetamine ja õppimine sõltub millestki ENAMAST kui tehnoloogia"

Linnar Viik "Innovatsioon, nagu ka juhtimine on tegusõna – uue idee elluviimine ei seisne unistamises ja ootamises, vaid tegutsemises. Minu jaoks on innovatsioon tegusõna."

Täitmiseks:

Koolide ideed

Kogukonnad

Kooli + ja -
Mis on innovatsioon?

  

Jagatud lingid:

Ühisdokumendid GoogleDrive

Kalender Google Calendar

Ajaplaneerimine Doodle (juhend)

Veebipõhine lingikogu Getwapps (juhend)

Haridustehnoloogilised pädevused

Pädevuste hindamine: Koolituste ja pädevuste veeb

Ajurünnak AnswerGarden

Ühiskirjutamise tahvel Padlet (juhend)
Tunni loomise keskkond TED-ED
Hääletamine Mentimeter Voting
Interaktiivsed testid Socrative, Kahoot
Õppevideod õpilastele KAE Kool ja Khan Academy

Veebikursused:
EVO: inglise keele õpetajad õpivad veebipõhiselt

http://evosessions.pbworks.com/w/page/10708567/FrontPage 

https://www.coursera.org/

Haridustehnoloogide/õpetajate veebiseminarid (Arhiiv)

Äppid liitreaalsus:

• Taevatähe ära tundmine: Star Chart
• Toa planeerimine: Augment
• Ajalehe info selekteerimine vms: Google Goggles
• Une äpp: Sleep Time
• Sammulugeja: Steps Mania
• Pulsi mõõtja Instant Heart Rate
• Anatoomia: learnAR

Mõistekaart

Haljala kooli innovatsioonilugu/edulugu

Kool on aastaid osa võtnud Tiigrihüppe SA erinevatest projektidest, mille abiga on kool saanud erinevad tehnoloogilisi vahendeid. Alates 2006. aastast on soetatud Tiigrihüppe SA erinevate projektidega arvutiklassi uus ja ühtne arvutipark ning robotid: LEGO MINDSTORMS NXT baaskomplektid, 2007. aastal 4D Embroidery tikkimismasin, CNC freespink ja õpetajate töövahenditeks sülearvutid, 2010. aastal Spark Pasco digitaalsed katsevahendid ja õpetajate sülearvutite pargi väljavahetus/uuendus. 2012. aastast on kasutusel teine uus arvutiklass ja kaks Mac arvutit. Hiljuti osales kool rahvusvahelises tahvelarvutite ACER/Tablet pilootprojektis. Vahendid anti kasutada neljale aineõpetajale, selgitamaks, kuidas tahvelarvuteid võiks kasutada õppetöös. 2013/14 õppeaastast on kasutusele võetud kuus iPad´i, mis on kasutusele antud esimese klassi õpilastele rakendamiseks õppetöösse. Aastate jooksul on paigutatud aineklassidesse statsionaarsed videoprojektorid.

Esimesed videoprojektorid said paigutatud algklassi klassiruumidesse. Õpetajatel oli vaja anda aega sisseelamiseks, et leida võimalusi, kuidas rakendada videoprojektoreid õppetöösse. Nüüdseks on videoprojektorid pea igas aines aktiivseks abimeheks. Järjest on paigutatud statsionaarseid videoprojektoreid põhikooli ja gümnaasiumi aineklassidesse.

Kõik need IKT vahendid on leidnud teatud mahus rakenduse õppeaine tundides ja huviringi tundides, eesmärgiga lihtsustada õpetamist ja muuta õppimine mõnevõrra mängulisemaks. Selleks ei pea olema kasutusel ainult tehnoloogilised vahendid, vaid ka erinevad programmi- ja veebikeskkonnad, mida rakendada õppimises, nt inglise keele sõnadetöödeks on Hajala Gümnaasiumi õpilaste abiga loodud Quizlet veebikeskkonnas sõnade tõlked, mis on komplekteeritud kodulehele  Sauropoli keskkonnas: http://hgenglish.sauropol.com.

Virtuaalse koostöö toimimiseks kasutatakse suhtlemiseks eelkõige e-kirja listi ja ka skype´i, dokumentide jagamiseks GoogleDrive´i, jooksvat infot on võimalik lugeda Haljala Gümnaasiumi kodulehelt ja Facebookist. 

Koolis toimib Nutilabori huviring: 3D modelleerimine Google SketchUp programmiga, kus osalevavd õpilased 2. - 7. klassini. NutiLabori eesmärgiks on anda huviringi lastele teadmisi ja praktilisi kogemusi 3D modelleerimist Google SketchUp programmiga. Vaata Maailma, Elioni, EMT ja Microsofti poolt 2012. aastal algatatud NutiLaborite projekti eesmärgiks on arendada noorte infotehnoloogia-alast huvitegevust Eestis.  

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi arendusjuht Veikko Kõrv on maininud, et igas koolitunnis võiks kasutada moodsat tehnoloogiat, kuid selleks oleks vaja õpetajatel rohkem eestvedamist, aega ja sobivaid tingimusi (Postimees, 2012).

Haljala kooli õpetajad on osalenud erinevatel IKT koolitustel, eelkõige Tiigrihüppe SA poolt korraldatud põhikursusel DigiTiiger ja erinevatel lisakursustel.  Kursustel saadud teadmiste ja oskuste kinnistamine tuleb läbi pideva praktilise tegevuse, mille jaoks aga õpetajatel väga aega ei jää ja saadud teadmised, oskused on lihtsad ununema. Haljala koolis on haridustehnoloog, kes toetab ja nõustab õpetajaid erinevate vahendite kasutusele võtmisega.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et Haljala Gümnaasium on uuendusmeelne ja tunneb huvi kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite vastu. Koolis on IKT populariseerimiseks ellu kutsutud arvutiõpetuse ringid ja lõiming arvutiõpetuse ning erinevate õppeainete vahel. Arendamisele kuulub e-õpe (Moodle keskkond gümnaasiumi õpilastele), töö multimeediumiga Mac arvutitega, esimese klassi õppetöösse iPad´de sidumine jne. 2014. aastast töötab koolimajas ka infojuht kuna tehnoloogiline (riistvaraline) areng on olnud väga mahuline.

2013. aasta veebruaris õnnestus Haljala Gümnaasiumi haridustehnoloogil osaleda Brüsselis iTec tulevikuklassi kavandamise koolitusel. Kooli ja koolis kasutatavate IKT-vahendite kohta tuli teha lühivideo. Alljärgnev video annab ülevaate kooli tehnoloogilistest vahenditest, mis on saadud erinevate projektide toel ning mida kasutatakse erinevates ainetundides ja huviringides.

Kasutatud materjalid:

Postimees. (26.02.2012). Õpetaja: innovaatilisust koolis peab ergutama juhtkond. Loetud aadressilt: http://www.postimees.ee/750788/opetaja-innovaatilisust-koolis-peab-ergutama-juhtkond